teisipäev, detsember 06, 2016

Homsest reedeni Muhumaal

Homme hommikul sõidame Kristi ja Johanniga Muhumaale.
Muhu Põhikoolis teen oma 40. näituse. Reede hommikul esimese tunni ajal kohtun kooliperega. Saab olema jälle põnevus ja rõõm.

Otsustasin, et kolm päeva olen netist võimalikult kaugel. Ja igasugustest jamadest ja probleemidest, mis pole seotud näitusega, kaugel. Unustan kõik muu.
Näituse tegemine on alati omamoodi loov ja töine puhkus :)

  Veel üks pilt eilsest. Silver tegi.
Lõppes MTÜ TM Loovuse juhatuse koosolek. Mõtlesin, et oodates teist, KÜ juhatuse koosolekut, joon mõned lonksud kohvi ning häälestan teisele ja kolmandale lainele. Kahjuks, tõesti mul on kahju, et teine koosolek jäi  eile ootamatult mitmel põhjusel toimumata...  Sõltumata minust...
Pildil oleme Maarja ja Katariinaga. Ilus pilt sai.

Kes mind tõeliselt mind igatsema kolme hakkab, helistagu mu mobiilile või saatku sõnum!!!

PS See blogitus on nr 2900, muideks.

esmaspäev, detsember 05, 2016

Veel pilte ERMis...

 Need pildid tegi Tõnu, kes teab mind "Ratastoolitantsu" ajast, kuid vahepeal ei teadnud teineteisest eriti midagi ning alles paar nädalat tagasi võttis ta minuga ise kontakti. :)
 Seda pildi soovitas hr Tõnu modellivõistlusele. Oleme Kristiga nii ilusad :)
Ilusad. Soome Kallega.

Täna oleks võinud olla veel parem päev...


Tänase päeva mahtus tegelikult palju.
Igasugusi asju.
Tundeid.
 Unistusi.
 Plaane.
 Pahameeltki. See on minu puhul mitte tavaline, et kirjutan pahameelestki. Kuid on asju, mis panevad mu kannatuse proovile. Ei saa olla ju aus, ja öelda, et kõik ok, kui kõik asjaajamises pole ikka ok. Siiski, mis iganes elus ette tuleb, on millegis vajalik. Õppetund.

 Huvitav, kas Kass Pätu unistab pliidil hiire praest :)
 Katariina pildistas Kaagvere jõulupuud köögiaknast
                                                        nii valgemas kui ka pimeedamas.
MTÜ TM Loovuse plaanid uueks aastaks paika. Enam - vähem. Kindlasti tuleb loovalt midagi juurde.

pühapäev, detsember 04, 2016

Haldusreform

Sain just hääletada siiski Mäksa - Haaslava - Võnnu valla  ühinemisküsimuses. Kuidas hääletasin - jäägu saladuseks.

Tegelikult mul on kahju, et just selles, aruteludes ja kohtumistes ei ole saanud ma osaleda. Kõike muud on olnud hetkel rohkem. Ja ausalt, iga päev pole olnud mul ka isikliku abistajat... Ei ole midagi parata, kui novembris kummitasid haigused Katariinat. Kristi aga on andnud isikliku abistajana parima. Nii ongi olnud olukord, kui sel ajal , kui mul endal aega olnud, siis ei ole mul isikliku abistajat ning kui on isiklik abistaja, siis on mul vaja mujale minna.

Huvitav, kuidas saab olema suures KOV-s IAT? Sedagi oleksin soovinud aruteludes küsida - see tundub küll ehk pisiprobleem, kuid kõik suured head asjad algavad siiski pisiasjadest.
Usun, et nii väikeses kui suures KOV-is on omad head ja halvad küljed.

Tund tagasi küsiti, kas soovin hääletamiskasti koju.
Nüüd olengi vähemasti hääletanud. Haldusrefomis osalenud...

laupäev, detsember 03, 2016

80 % olla kena ja 20 % vastik...

ütles Kalle Könkkölä Soomest konveretsil "Turism ja vaba aeg- kas kättesaadav kõigile". Vahel kenadusega ei saa end kui puudega inimest lihtsalt tõsiselt võetavana maksma panna. Ametnikke silmis eriti. Tuleb rääkida ja rääkida, kes oleme ja mida vajame...
Konverentsil oli palju häid mõtteid ja kilde. Praegu peas virr - varr. Tegelikult oli positiivne konverents. Ma ei mäleta küll ühtki konverentsi, kus puue polegi probleem, vaid muu, tegemata asjad ja suhtumine ja enese hirmud võivad olla probleemiks - lühidalt jäi see kõlama.
Dialoog inimese vahel on tähtis.
Samm - sammult edasi minek, lahenduste leidmine on tähtis.
Kõik keerukad ja rasked olukorrad, on väljakutsed. Head õppetunnid. 
Märksõnadeks olid suurelt unistada ja olla õnnelik.
Inimõigus nagunii .
Siiski mina usun, et see kõik on terves elus - olus tähtis, mitte vaid turismis ega vabas ajas.    
Avasõnad ütles kultuuriminister Indrek Saar.
 Konverents toimus ERMis. Nüüd olen siis ka selle uhke maja ära näinud.  Lahe! Ligipääs suht hea. Mõned apsakad siiski minu Maarja silmade läbi. Välisuksed avanesid küllalt rasked. Põrand oli kohati päris libe... Muidu maja tõesti uhke ja võimas :)
Ja kui unistada suurelt nüüd, siis miks mitte pakkuda oma näitus üks hetk ERMi. Teen ju ajalugu. Olen ajaloo pisikillukene.
 Mina ja isiklik abistaja Kristi, kes olime täna sarnased ;)
 Paar - kolm saime maja ja näitusi vaadata. Alguses giidiga. Pärast omapäi. Siin puhkame Maarjaga . Arvan, et käisime majas 4 km vähemalt.
Selline soeng selja tagant.

Pildilt Kristilt.